Elu on pidevas arengus ja muutumises. Iga pere loob oma saatust ise ja ometi läbivad kõik pered oma koosolemisel sarnast teekonda. Nimetagem seda mudelit siis pereelu faasideks.
Paarisuhte loomine- Kaks maailma saavad kokku
Meie mudeli alguspunktis astuvad paarisuhtesse kaks noort vallalist täiskasvanut. Nad on lahkunud oma vanemate kodunt ja ülalpidamisest ning neil on oma töö ja sõpruskond. Otsus paarina teele minna hakkab liitma kahte päritoluperekonda. Mõlemad toovad kaasa oma lapsepõlvekodust peresuhete eeskujud, millest hakatakse looma oma pere ainulaadset olemist.
Teekonnal peavad nad leidma mõlemale partnerile sobivad piirid suhetes oma päritoluperede ja sõpruskonnaga. Paarisuhe peab asetsema suhete hierarhias esimesel kohal. Kui üks või mõlemad partnerid on liialt seotud oma vanematega või sõpruskonnaga hakkab paarisuhe peagi kannatama. “Mina ei ole tema jaoks number 1” -nii mõtleb partner kes kogeb, et teine eelistab partneriga koosolemisel oma vanemaid või sõpru.
Üks omamoodi kummaline lugu on ka paaridega, kus üks või mõlemad on täiesti katkestanud oma suhted vanematega. Põhjuseks võivad olla keerulised suhted või karmid kasvamistingimused päritoluperes- isegi ülihoolitsevad vanemad, kes ei anna noorele kuidagi asu. Kuidas see võib mõjutada? Kui inimesel puudub soe, toetav suhe oma vanematega siis hakkab ta oma partnerilt alateadlikult ootama ,et too asendaks emotsionaalselt talle tema vanemaid. Sellist koormat on partneril raske kanda. Konfliktid on siis kerged tulema. “Ma ei taha olla su ema…”. On vaja tarkust, et säilitada põlvkondade vahel toetavad ja südamlikud suhted ja hoida samas kõige tähtsamana oma paarisuhe.
Perekond väikeste lastega: kõige töömahukam aeg- pere laieneb ja kasvab.
Esimese lapse sünd on suure muutuse aeg. Lapsevanema roll haarab suurema osa paari ajas ja energiast. Raske on hoida paarisuhte lähedust suure väsimuse foonil ja paljude kooselude pinged saavadki sellest faasist alguse. Väsimus, sünnitusjärgne masendus naistel ja muutused seksuaalelus võivad viia tõsiste lahkhelideni. Paar vajab päritoluperedelt ja kogu lähivõrgustikult palju abi lapse hoidmisel ja emotsionaalset toetust, et hoida lähedust ja rõõmu oma paarisuhtes. Lihtne on unustada väikeste lastega peredes, et kõige tähtsam suhe on perekonnas paarisuhe, mitte vanemaks olemine.
Paljud kohusetundlikud vanemad, soovivad anda lapsele rohkem kui neil endil lapsena oli. See paneb lapsele koorma-olla õnnelik. Aga ükski laps ei saa olla õnnelik kui ta tajub, et tema vanemad ei ole oma eluga rahul. Kummalisel viisil võivad aga liiga abistavad ja sekkuvad vanavanemad suurendada raskust. Võivad tekkida olukorrad kus vanavanemad tühistavad laste endi vanemaid-sildistades neid abituteks, liiga kurjadeks, valesid toite andvateks, liiga palju töötavateks jne Siis satuvad lapsed suurde lojaalsuskonflikti. Kes on siis see, kelle sõna tuleb peres kõige pealt kuulata ja kuidas armastada samal ajal vanemaid ja vanavanemaid ilma ühtegi osapoolt reetmata? Nõuab palju läbirääkimist ja tarkust, et selles faasis valitseks pereelus tasakaal laste, töö, vanavanemate ja paarisuhte vahel.
Perekond teismelisega – pere nagu läbisõidu hoov. Ühed tulevad, teised lähevad.
Vanematena seisab paaril ees keelavate-juhendavate vanemate rollist üleminek läbirääkivate vanemate rolli. Lihtsamini läheb neil peredel , kes on paindlikumad – konservatiivsetel ja rangetel vanematel seisab ees tuline võitlus piiride pärast. Laste iseseisvumise teekonna algus ja vanavanemate tervise teemad mõjutavad igapäevaelu. Paljud paarisuhted, mida on hoidnud koos ainult lapsevanema roll, hakkavad lõppema. Paarid, kes on suutnud hoida vanemate rolli kõrval elusana ka mehe ja naise suhet, saavad rohkem aega koos veeta ja üha rohkem on võimalusi ka enda arenguga tegeleda.
Lapsed lahkuvad kodust – paarisuhe jätkub, pere tõmbub kokku. Viimaks ometi on laialt aega käes paarisuhteks. Lapsevanema roll on lõppenud. On aeg rahuloluga vaadata kuidas täiskasvanud lapsed maailmas oma asju ajavad. Suhted täiskasvanud lastega liiguvad uuele tasandile – räägime nagu täiskasvanu täiskasvanuga. Lisanduvad suhted laste uute partneritega. Elu paratamatu kulg seab paari silmitsi eakate vanavanemate haiguste ja surmaga.
Vanemas eas pered- elu inventuur
Leppimine rollide vahetumisega peres ja ohjade andmine noorema generatsiooni kätte. Leppimine põlvkonnakaaslaste surmaga ja iseenese surelikkusega. Tänulikkusega tagasi vaatamine ja rõõmu tundmine olemisest.